Küla ajaloost

Veel 4200 aastat tagasi olid siinsed alad suures osas vee all. Saaremaa keskse saarega liitus iseseisev nn Pöide saarestik umbes 2500 aastat tagasi. Laimjala piirkonna varasest tihedast asustusest annavad tunnistust arvukad ja mitmekesised arheoloogiamälestised (Ridala muistne asustuskoht, Asva asula jt ).

13. sajandi algul kuulusid praeguse Laimjala valla maa - alad suure Horele (Pöide) kihelkonna koosseisu, mis pärast Saaremaa alistamist ristirüütlite poolt läks 1233. a. Saksa Ordu valdusse. Saksa varasemates allikates Ruhve küla ei esine. Rannikualad olid enamasti inimtühjad.

1564. aastal müüdi Maasi foogtkond (Muhu, Pöide, Kihelkonna) Taani kuningas Frederic II-le. Suur osa Saaremaa arvukatest pisimõisatest tekkis just Taani ajal, sealhulgas ka Saare mõis (Holmholf). Seda märgitakse esimest korda 1562. aastal ja Ruhve küla leiame peagi selle mõisa maarevisjonist.

1592. aasta maaraamatu järgi pole võimalik välja lugeda eraldi talusid. Ruhve küla nimetuseks on Ruiss. Mellini atlase Saaremaa lehel esineb ka nimekuju Ruhhist.

1627. aasta maaraamatu järgi on Ruiss eraldi külana välja toodud Randvere vakuse koosseisus. Külas on 4½ adramaad ja nimetatud 5 peremeest.

Alates 1645. aastast on Randvere vakuses 8 küla ja 20 üksjalga. Seekord esineb Ruhve nimi Ruyss kujul; on 4 adramaad 7 taluga.

1710. a. Põhjasõja järel hakati looma riigimõisaid. Sellest ajast pärineb ka Kõiguste tütarmõis.

19. sajandi algus toob kaasa massilise ülemineku luteri usust õigeusku.
1850.a. maaraamatu järgi on Ruhves 11 talu, 25 vabadikukohta ning 16 mitmesugust vahi- ja valvurikohta. Kaardil on ka tsaariaegne kordon (Vahielu). Vt kaarti nr. ….

1867. a. lubati Saaremaal talusid päriseks osta, aga vaesuse tõttu edenes see aeglaselt.

19. sajandi lõpul lubas tsaarivalitsus asutada külakoole. Selline tegutses ka Ruhves 1918. aastani.

1891. - 1893. a. vallareformiga liideti senised mõisavallad (Audla, Kahtla, Kingli, Kõiguste, Laimjala ja Saare) Laimjala vallaks. Samad piirid säilitas vald ka iseseisva Eesti Vabariigi ajal.

1939. a. baaside leping tõi kaasa Kõiguste baasi ehituse. Seetõttu takerdus Ruhve küla piires ka maakorralduse läbiviimine.

Enne 1940. aastat ilmestasid Ruhve maastikku arvukalt pukktuulikuid Kanepi, Matsi,
Mihkli, Reediku, Pärdi (vt kaart nr. ).
Elanikke on Ruhves olnud piisavalt:
1816.a. - 141
1834.a. - 161
1850.a. - 204
1856.a. - 193
1920.a. - 142
1939.a. - 95

1995.a. oli püsielanikke vaid 17. Aastal 2002 on püsielanikke külas 8, neist 4 meest ja 4 naist, kellest enamus pensionieas. Aastaringselt käib elu 5 majapidamises (Pärdi, Tõnujaagu, Peetri, Mihkli, Laasu). Ruhvest on saanud peaasjalikult puhkeküla. Suvekodudena on põliskohtadest kasutusel: Aadu, Aida, Reediku, Kadariku, Saadu, Endrikelu. Kaasaegsete suvekodudena on ehitatud Vahuri (Matsi), Gale (Kanepielu), Uus- Kanepi ja Vikati. Ehitamisel on Uierauna hoone. Küla piiridesse jääb ka nn VKT puhkebaas "Must maja". Suvekuudel võib Ruhvest leida umbkaudu … puhkajat.

tagasi esilehele